Metsa majandamine

07.02.2021
Jaga

Viljandimaa pere lükkas otsepakkumised kõrvale ja teenis oksjoniga 110 000 eurot rohkem

Timber.ee metsaoksjonikeskkonnas toimus taas midagi erakordset ja uskumatut – oksjonil pakuti Viljandimaal asuva metsakinnistu eest hinda, mis ületas kõigi ootused.

Timber.ee metsaoksjonikeskkonnas toimus taas midagi erakordset ja uskumatut – oksjonil pakuti Viljandimaal asuva metsakinnistu eest hinda, mis ületas kõigi ootused. Metsamaa, mille eest on erinevad helistajad aastate jooksul pakkunud 80 000-220 000 eurot, müüdi oksjonil 330 800 euro eest. Mida ütlevad selle kohta asjaosalised ja kas metsaoksjon on ikka õnnemäng või pigem kindla peale minek?

Metsakinnistu omanikud õde ja vend Allar ja Aino ning metsamüügiga neid õigele teele juhtinud viimase poeg Lauri märgivad, et aastate jooksul on nad saanud väga palju telefonikõnesid, kus enam kui 47 ha metsa- ja põllumaa eest on perele pakutud nii naeruväärset kui ka aktsepteeritavat hinda. See, et hinnapakkumisi on olnud seinast seina, näitab seda, et turul tegutseb jätkuvalt õngitsejaid, kes pahaaimamatutelt metsaomanikelt nende vara noolivad, kui ka neid, kes teevad otsepakkumistega oma võimete järgi realistlikke kalkulatsioone.

Häid pakkumisi on olnud palju – miks pole need tehinguni viinud? 

Allar ja Aino märgivad, et helistajaid on aastate jooksul olnud palju ning õnneks on suurem osa neist olnud ka viisakad. Aino ütleb, et helistajad on tema jaoks olnud ehk liigagi viisakad ja sõbralikud ning ettevaatlikuks on teda teinud juba säärane sõbralik telefonikõne algus, kus kiputakse tervitama nimepidi: “Tere, Aino!“ See on märk sellest, et midagi kindlasti soovitakse.

Naine meenutab siiski ka üht viimast telefonivestlust pakkujaga, mis algas sõbralikult, kuid lõppes teisiti. „Kui olime juba Timber.ee lehel kinnistu oksjonile pannud, helistas keegi ja küsis, kas ma tahan müüa. Teatasin, et tahan seda tõesti ning soovitasin helistajal oksjonist osa võtta, mille peale tundsin hääletoonis pahameelt, sest tuli välja, et ka helistaja firma korraldab oksjoneid. Pandi pahaks, et valisime Timberi ning sõbralik kõne lõppes nende poolt mittesõbralikul toonil.“

Ainot on seni takistanud neid parimaid pakkumisi aktsepteerimast pigem üks palju suurem ohumärk – kõik need varasemad „reaalsed“ hinnapakkumised tehti olematu info ja ortofotode põhjal. „Imestama paneb see tõesti, et kuigi meie metsadel puudus ajakohane info ja metsamajandamiskava, tehti meile ometi väidetavalt parimaid hinnapakkumisi,“ märgib naine, kelle sõnul seadis ta peamiselt just sel põhjusel kõik otsepakkumised suure kahtluse alla.

ASi Timber metsaspetsialist Helen Savi, kes antud oksjonit läbi viis, märgib, et metsamajandamiskava on dokument, milles on esitatud ülevaade kinnistu metsavarudest ja mille põhjal on küllaltki täpselt võimalik arvutada kasvava metsa väärtust. „Kuna andmed on hinnangulised, siis ei anna see küll kunagi 100-protsendiliselt täpset tulemust, aga ligilähedaselt siiski. See-eest aastakümneid vana või puuduva kava põhjal metsa hindamine on pigem ennustamine mitte hindamine,“ ütleb Savi. Metsamajandamiskava inventeerimisandmed on pädevad 10 aastat. „On ilmselge, et 10 aastaga võib metsas muutuda palju, mis mõjutavad kasvava metsa ja maa väärtust ning kui metsamajandamiskava on vanemgi, siis seda suurem on erinevus kava info ja reaalse seisu vahel.“

Aino poeg Lauri nendib, et ainus, mida need otsepakkujad suutsid oli müügimõtete tekitamine. „Oleme metsamaa müüki arutanud mitu aastat, kuna meile on tehtud kümneid pakkumisi. Võib-olla, kui poleks varem helistatud ja pakkumisi tehtud, poleks me maad ka müüki pannud. Eks need pakkumised panid mõtte liikuma.“ Ka Aino kinnitab, et oli vennaga kinnistu müüki varem pealiskaudselt arutanud, kuid midagi konkreetset ja kiiret neil sellega plaanis polnud.

Tegemist oli Allari ja Aino vanaemale kuulunud talumaaga, mis nii nagu paljudel peredel, võeti maareformiga käest, kuid 90-ndate tagastati. „Kui maa meile tagastati, olime venna ja emaga ainukesed pärijad,“ meenutab Aino, kelle sõnul oli sellel maatükil ja kõigel sellega seonduval tema jaoks väga emotsionaalne väärtus. „Vaatan aeg-ajalt piltide pealt, kuidas seal vanasti elati – talu oli korras, põllud haritud, mets kasvas. Kahjuks pean aga nentima, et ei minul ega vennal pole oskusi ja jõudu selle kõigega majandada. Mets tahab ju hooldamist ja majandamist, põllud harimist, maja remontimist.“  

Ka Allar tunnistab, et metsa majandamine käis tal üle jõu. Ta ütleb, et metsaomaniku jaoks on metsa omamine raske kui ise metsa lähedal ei ela. Tema sõnul polnud tal mõttekas isegi oma metsast enda tarbeks küttepuid teha – see oleks läinud kulukamaks kui nende ostmine võõralt. Just seetõttu tekkis neil küsimus: kas on mõtet seda kõike omada? Jõuti järeldusele, et metsaga võiksid tegeleda siis need, kellel on olemas tahe ja oskused, kuid Aino kinnitab, et otsus mets ära müüa oli sellest hoolimata raske ja pikalt kaalutletud.

“…ärge müüge neile helistajatele!”

Selline oli Aino poja Lauri soovitus, kui ta kuulis oma ema ja onu plaane mets koos maaga maha müüa. „Jah, summad, mida need helistajad pakuvad, võivad olla väga ahvatlevad, kuid kindlasti on võimalus oma metsa eest saada rohkem, kordades rohkem,“ ütleb Lauri, kelle sõnul oli tal kindel veendumus, et kui metsa müüa, siis tuleb koostööd teha hea maine ja läbipaistva tegutsemisviisiga ettevõttega.

ASi Timber metsaspetsialist Helen Savi

Aino märgib, et pikalt nad sellist ettevõtet, kellele oma metsamüük usaldada, ei otsinud. Tema sõnul jälgib ta poeg uudiseid ning seetõttu oli ka Timber.ee oksjonikeskkond talle silma jäänud, kuid kuna Eestimaa on väike, siis Helenit, ASi Timber metsaspetsialisti, teadis pere varasemast.

Helen ütleb, et Aino võttis temaga ühendust möödunud aasta suvel ning pärast vestlust pall vaikselt veerema lükatigi. „Alustasime sellest, et kinnistutele tuleb tellida uued metsamajandamiskavad, et info oleks ajakohane ja põhjalik. Kalkuleerisin ka oksjoni alghinna, milleks kujunes 220 000€. See oli suurusjärk, mida oli perele pakutud varemgi,“ selgitab Helen Savi, kelle sõnul võeti rahulikult aega asjaajamiseks. „Hakkasime metsamüügi ettevalmistamisega tegelema suvest alates ja lõppakord toimus novembris. See on aegade jooksul selgeks saanud, et kõige parem tehing on tehing, millega ei ole tarvis kiirustada. Kiire tehing on väga tihti kehv tehing, eriti väljaspool oksjonit.“ 

Õnneks polnud perel müügiga kiiret ning seetõttu ei tundunud ka 4 kuu pikkune ettevalmistusperiood kuidagi pikk. Aino ütleb, et talle selline tempo just sobis, kuna asju oli võimalik ajada rahulikult ning kõik vajalikud dokumendid sai korralikult läbi loetud, vajadusel ka Heleni käest selgitusi palutud.

Timber.ee metsaoksjonite läbiviimise viis on ennast korduvalt tõestanud

Helen Savi selgitab, et metsakinnistute oksjonite puhul on huviliste ring harilikult laiem, kui raieõiguste oksjonite puhul. Metsakinnistu hinda mõjutavad lisaks seal kasvava puistu väärtusele tihti ka emotsionaalsed tegurid ja metsakinnistu tulevikuväärtus. Seetõttu toimuvad kinnistute oksjonid pimepakkumise ehk n-ö suletud ümbriku meetodil, kus pakkumise esitajal on ainult üks võimalus oma pakkumist esitada. Oksjoni tähtaja saabudes avatakse kõik pakkumised üheaegselt ning võitjaks osutub kõrgeim pakkumine. “Pimepakkumise teel saab metsaomanik oksjonilt parema tulemuse, kuna oksjonil pakkujad ei tea teiste osalejate pakkumisi ja peavad kohe oma maksimumi kirja panema ja pakkumiseks vormistama. Väga tihti tuleb ette, et oksjoni võitja ja teiseks jääva pakkuja pakkumiste vahe on suurem, kui oleks tavaoksjoni puhul olnud pakkumise samm. Ette on tulnud ka juhuseid, kus näiteks 100 000-eurosele kinnistule on tulnud vaid üks 200 000-eurone pakkumine.”

Kinnistule tuli 8 pakkumist, mis kõik olid üle alghinna

Varasemat kogemust perel oksjonitega pole olnud ning, et tegu oli pimeoksjoniga tegi see sellest veelgi põnevama kogemuse. Ootusärevus ning pakkumiste avamine kujunes põnevaks, sest milliseks kujuneb lõplik hind, seda ei osanud keegi aimata.

Helen meenutab, et pakkumiste avamisele Tallinna kontorisse tuli kohale Lauri, kuid kogu pere oli kaasatud ühisesse “facebooki-vestlusesse”, kus kõik reaalajas tulemusi ootasid, mida Lauri ühe pakkumise kaupa neile avaldas. „Meie kontor elas sellele samuti kaasa ja põnevust jätkus kogu avamise ajaks, kusjuures juhuse tahtel kõige kõrgem pakkumine avanes kõige viimasena, justkui ettemääratult,“ ütleb Helen.

Lauri räägib, et hasart pakkumiste avamise päeval oli suur, kuid ta polnud üldse kindel, kas pakkumisi on tehtud või mitte. „Mäletan, et kui meiliboks avati, siis selgus, et õnneks on vähemalt huvi tuntud ja pakkumisi tehtud. Siis tekkis ka lootus, et ehk on ka hinda natukene üle pakutud.“

See lootus täitus juba pärast esimese pakkumise avamist, mis oli korralikult üle lati. Lauri sõnul kadus tegelikult pärast esimest pakkumist hasart juba natuke äragi, kuna suures pildis oli asi selge – “mets on müüdud!”

Järgmised 5 pakkumist olid juba väiksemad esimesest. „Olin suhteliselt kindel, et see esimene pakkumine jääb parimaks. Samas tuletasin meelde, et tibusid loetakse sügisel ja mängime selle mängu ikka lõpuni. Pärast kuuendat pakkumist, mis ületas esimese, sain aru, et siin võib veel mida iganes juhtuda,“ meenutab Lauri, kelle sõnul ei osanud ta kaheksanda pakkumiseni jõudes, mis oli kusjuures tehtud vaid 8 minutit enne oksjoni lõppu, midagi enam eeldada. „Kui ma viimast pakkumist nägin, ei osanud ma aga muud öelda, kui “AJUVABA”! See ületas absoluutselt kõik ootused!“ ütleb ta märkides, et kui nad metsa oksjonile panid uskusid nad, et hind võiks jääda alghinna lähedale, kuid seda, et see 110 000 kõrgemale võiks tõusta, ei osanud neist keegi ette kujutadagi.

ASi Timber metsaspetsialist Helen Savi selgitab, et antud oksjonil pakuti kõrgeimaks hinnaks 330 800€ ning enamik pakkumisi jäid 260 000€ kanti. „Kui omanik oleks vabaturult ise ostjat ja kõrgeimat pakkujat otsinud, siis tõenäoliselt oleks kõrgeim pakkumine jäänud 260 000€ kanti ja ta poleks teadnudki, et keegi kuskil oleks ka nõus 70 000€ kallimalt ostma. Just seetõttu on oksjon parim võimalik müügivorm neile, kes soovivad saada oma metsast maksimaalset tulu, sest metsa kõrgeim väärtus selgitatakse välja just oksjonil.“

Metsaoksjon – õnnemäng või kindla peale minek?

Lauri ütleb kõigele tagasi vaadates, et õnnemäng on pigem telefoni teel tehtud pakkumised, kuna nende puhul kõikusid need seinast seina. „Rääkisime omavahel läbi, et kui hakkame müüma, siis kindlasti mitte mingite suvaliste pakkumistele reageerides, vaid mõne tuntuma ettevõtte kaudu, et saaksime kindlad olla, et meile “kotti pähe ei tõmmata”,“ ütleb Lauri, kes lisab, et oksjon võib olla küll õnnemäng, kuid Timber.ee oksjonil osaledes oli neil võimalus ka müügist taganeda, kui poleks tehtud alghinnast kõrgemat pakkumist. „Seega, ma isegi ei liigitaks seda õnnemängu kategooriasse. Pigem proovisime panuseid duubeldada, vähendades riske.“

Võimalus tehingust kuludeta taganeda, kui ei tule üle alghinna pakkumist, sobis ka Ainole. „Kuna olin tutvunud Timberi kodulehega, lugenud edulugusid, uurinud oksjonikeskkonda, kadusid kõik hirmud. Sain aru, et seal ei saa olla mingit pettust. Eriti meeldis mulle, et kui alghinnast tuleb väiksem pakkumine, võime tõesti jätta tehingu pooleli.“

Viljandimaa Tõrdu metsakinnistu oksjoniga saad tutvuda siin: https://oksjonid.timber.ee/kinnistu/2062 

Reaalne metsa väärtus selgub vaid oksjonil

Oksjonil müües kerkib hind maksimaalse võimaliku hinnani. Seda tõestavad Timber.ee keskkonnas toimunud enam kui 1300 edukalt lõppenud metsaoksjonit. Kusjuures alghinnast kõrgema hinnaga on lõppenud enamik neist. Kõigi Timber.ee oksjonikeskkonnas lõppenud oksjonitega saad tutvuda siin: https://oksjonid.timber.ee/ajalugu/kinnistud 

Timber.ee metsaoksjonikeskkonnas on raie või kinnistu müümine ka riskivaba, sest AS Timber saab oma viieprotsendilise teenustasu vaid juhul, kui oksjon on edukalt lõppenud. Juhul kui oksjonil metsa eest ühtegi pakkumist ei laeku, siis ühtegi tasu metsaomanikule ka ei rakendu ning kui pakkumine tehakse alghinnast madalam ei pea metsaomanik sellega nõustuma.

Kui ka Sina soovid oma raieõigusele või metsakinnistule parimat hinda ja vastutust teostatavate raietööde eest, võta ühendust AS Timber metsaspetsialistidega! Meie konsultatsioon on sulle tasuta!

Helista meile 6665050 või kirjuta info@timber.ee või jäta allolevasse vormi enda kontaktid ja võtame Sinuga ise ühendust!

Loe lisaks

Jäta enda andmed, vaatame su metsa üle!

Oleme edukalt läbi viinud1427 oksjonit
Raieõiguste oksjonit906
Kinnistu oksjonit521
Kliendid on meie abiga saanud€44,444,964
Raieõiguste oksjontelt€21,032,976
Kinnistute oksjontelt€23,411,988